Jüripäev – maarahva püha
Veel tänapäevalgi seisab kalendrites 23. aprilli järel märkus: jüripäev.
Nooremale põlvkonnale see päev enam väga palju ei ütle, samuti pole ta kunagi eriliseks tähtpäevaks olnud linlastele. Ent maarahva vanem põlvkond teab väga hästi, et jüripäeva peetakse kevadiste põllutööde algusajaks. On ju põld sajandeid olnud maamehe rikkusallikas ning jüripäeva võib pidada põllumehe aasta algustärminiks. Seda kinnitab hästi seik, et sellel päeval uuendati või lõpetati põllumaa ning talukohaga seotud rendilepingud talupoegade ja mõisa vahel. Seetõttu oli jüripäev üks suur kolimise püha. Oli täiesti tavaline, et 23. aprillil liikusid mööda teid uude kodusse pikad kraamikoormate read ja loomade karjad. Mitte ainult põllumehed ei pidanud seda päeva oma kolimispäevaks. Sagedasti kujunes see rändamispäevaks ka talude teenijaskonnale. Eks peremeeski palganud sulase ajal, mil tal teda vaja läks. Ja see vajadus oli ikka selge, alates jüripäevast.
Oma mitmekesisuses oli jüripäev üks suuremaid ja olulisemaid pühi veel 20. sajandi alguse rahvakalendris. Võimsalt on ta endasse sulatanud lähedaste tähtpäevade kombestikku ja uskumusi (künni- ja karjalaskepäev). Jüripäeva muutsid eriliseks maagilised rituaalid, millega tagati tervis, talu edenemine ja tõrjuti eemale tumedaid jõude, õnnetusi, metsloomi jmt. Tingimata tehti jürituld. Kuna esivanemate talud asusid tihtilugu metsade rüpes ja soode ääres, siis oldi sageli hädas ussidega. Et mürgiste roomajate kahjustavast tegevusest pääseda, tuli jüripäeval võtta ketitükk ja seda vedada kolm korda ümber talukrundi, ise sõnades – kes sees, see sees, kes väljas, see väljas. Antud toimingule pidid olema tagajärjed, mis aitasid hoida ussipered majapidamisest eemal. Jüripäevaga olid seotud ka mitmed töökeelud. Et oli tegemist kriitilise ajaga karja, põllu ja inimeste edasise käekäigu suhtes, siis – nagu sellistel päevadel ikka – olid külaskäigud välistatud ja neist kardeti otsest kahju. Kõike oli kerge ära sõnada. Keelatud oli ka puude ja okste koju toomine – muidu tulevad maod taluõuele. Vältimaks kahjurite rünnakuid taimedele, ei olnud soositud tegevusteks ka õmblemine ja kudumine. Ei tohtinud pesta pesu – see meelitaks pikset ligi. Eriilmelisi ennustusi jüripäeva kohta leidub veel rohkesti.
Eesti rahva ajaloos on 23. aprill seotud mitmete tähtsate sündmustega. Näiteks toimus 1343. aastal Jüriöö ülestõus ja 1919. aasta 23. aprilli tuli kokku Eesti esimene parlament Asutav Kogu.
Millist tähtsust omab jüripäev tänapäeval? Jüripäeva paiku, sageli ka mai esimestel nädalatel, korrastatakse heakorratalgute abil koduümbrust eelseisva suve saabumiseks. Paljudes kohtades tähistavad koolid ja seltsid jüripäeva kas jürijooksu või tervisepäevaga. Kõige sümboolsem jüripäeva komme, mis minevikust tänapäeva jõudnud, on jüritule tegemine.
Jüritule eesmärgiks oli põllumehe majapidamisest kurjade jõudude eemalepeletamine. Jüritule tegemise tänapäeval tingib vajadus põletada talve jooksul kogunenud murdunud oksarisu ja lehepraht. Seda kõike tuleb teha lõkke tegemiseks ettenähtud kohtades päästeameti poolt antud ohutusnõudeid järgides. Ühtlasi peetakse jürituld tehes meeles põllumehe aasta ühte olulisemat tähtpäeva – jüripäeva.
Ründo Mülts
